Skip navigation.
Kāinga

te ao o ngā kaumātua

Maata Hurinui 08. Ngā Tāngata o Ō-poutama

[Greg] He aha kē ngā mahi i te marae i taua wā... i mahi ai?

Ngā tāngata o Mahanga nui rawa¤ atu rātou... Ō! ... Te Mahia, Mokotahi. Nui rawa atu ngā tāngata... well ngā rangatahi i taua wā. Ināianei mōhio mātou... he rangatahi. Haramai¤ ki te kanikani, ki te ako ki te kanikani..He pai. Mahi moni mō tērā marae, tērā marae.

Maata Hurinui 07. Ngā Kanikani

|

Ngā mahi o Ruawharo.. mahi whāriki. He nui rawa¤ atu ngā wāhine o taua tau. I taua tau. Ngā wahine o Wai-kokopū hoki mai ki Ōpoutama, ka haere tonu atu ki Mokotahi – tērā wāhi mātou.

Tieki¤ Ormana, me ngā ... te kuia, Hazel Joe, ngā Nugents mārena ki ētahi [o ngā] whānau from home ngā Rarere's. Engari ko mātou haere.. ngā whānau o tērā wā ... haere ki te kura o Ōpoutama.

Maata Hurinui 06. Te Mārena

| |

Ka mārena au i konei. Mārena ki Ruawharo.

Ka haere au me taku tāne. Ka mahi ia i runga i te wāpu ki Nepia. Ko tērā wā ka tae atu māua tahi... tiki he whare. Mō māua tahi me ngā .. ōku tamariki. E whā āku tamariki, e toru ngā tāne, kotahi te wahine.

Maata Hurinui 05. Ngā mahi o te Marae

|

[Greg] I a koe e tamariki ana, e haere koe ki te marae... ki Ruawharo?

Ētahi wā... Ki taku whaea kāore i pīrangi mātou te haere [ki] kōnā. Kāore e pīrangi atu mātou ki te haere ki kōnā [ki te] kai ō rātou kai.

Maata Hurinui 04. Te Haere ki te Kura

[Greg] Haere koe ki te kura ki Ōpoutama?

Āe, ki Ōpoutama. Tātou katoa, taku whānau haere ki konā. I te wā e haere au ki te kura, kua rima [t]aku tau. Ki tērā wā, kua haere ētahi o aku ... brothers (I've forgotten see) – kua wareware au te reo Māori mō tēnā.

Maata Hurinui 03. Te Noho ki Raumakomako

|

Kāore ratou he kāinga tūturu noho. Rāua tahi, ka haere i konei ki konā. Ka haere tōku whaea ki Kōpū-ā-whara, Raumakomako te ingoa o tēnā kāinga – noho ai.

Ka mahi he whare ponga mō mātou. Me ngā tank (pākehā tank). Up the number 4 camp, mauria¤ mai e taku pāpā - ka mahi he ahi mō ngā mahi kai i runga te – i waho – ka puta mai te mahana ki roto i te whare.

Maata Hurinui 02. Ngā Mātua

Taku māmā, i whānau mai ia ki Ōpotiki, Tōrere, taku pāpā i Nuhaka (ki a mātou – we call it "the clay". That's way up the end of Nuhaka opposite Tāne-nui-ā-rangi. Ētahi wā ki mua.

Taku pāpā me taku māmā ko rāua tahi te tākuta me te nēhi. Whānau mai mātou katoa. Kāore mātou haere ki te hohipera. Ko tetahi o mātou, ko te pēpē - Āngeline, ko ia te mea. Ka haere taku māmā ki te hohipera whānau mai ia. Mātou katoa – kāore, i te kāinga. Taku pāpā me taku māmā whānau mai mātou. Hika mā! Kāore au e mōhio pea, he tākuta ki konei, he aha?

Maata Hurinui 01. Te Whānau

Ka kitea i konei...

Tekau mā rua o mātou te oranga i runga i te wāhi o Opoutama, me Kōpu-ā-whara valley – Raumakomako te wāhi [o tō] mātou noho.
E piki mai te ora ki a mātou te noho [i] Kōpu-ā-whara valley – te wāhi or te kāinga ko Raumakomako - tino pai ki ahau tēnā kāinga.

Paraire Whaanga 22. Te Mahi Pāra

| |

Ngā mahi iho to[n]u nei, i ngā marama makariri kua haere mai te hōtoke arā kua haere mātou ki te kimi pāra¤. Koir⤠te tino ika, [oh] he reka. Te roa hoki tērā ika.

Ka rongo koe, papaki¤ ana i tahakī¤, arā kua oma koe, kei tae ōu whanaunga mua i a koe, arā me tere tou koe ki te haere ki te tiki. Arā, ka riro mai koe tētahi, ka karo¤ mai tōna karu, ka maka¤ atu ki te moana, kāore e roa, kua hoki mai... kua tae mai tōna hoa ki uta. Kaua koe e tere te hoki mai ki te kāinga kotahi te pāra – me maka tōna karu ki te moana ana, me whanga¤ mō tōna hoa, aianō kua puta mai.

Paraire Whaanga 18, Te Hauora

Nō reira, i āu mātou mate katoa, e pā ana mātou ki te mate... he nui ō mātou tohunga wahine – Pare Rārere tetahi. I ā au anō tētahi mate i tētahi rangi rā, ko, tōku korokoro mate puku¤. Ka haere taku whaea kie te kuia nei a Pare, te kuia nō Ruka Rarere. Ka puta māua nei i te whare nei, ka piki noa, i te huarahi, ā, kua tae mai te kuia rā. Ā, whātoro mai he rākau mānuka whakakoikoingia. I kōnā e wawana¤, e tangi ana tōku waha hāmama¤ ana. Āna karo¤ mai rā, ā, kua pai a Randy!

Syndicate content